Koolinoori on vaja innustada ja õpetajaks olemine annab palju tagasi – nii võtavad oma muljed kokku üliõpilased, kes on rändava bioklassi ja geneetika õppepäevadega äratanud õpilastes huvi reaal- ja loodusteaduste vastu. Õpetaja olla on lahe!

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut veab kahte ettevõtmist, mis on koolides elavat vastukaja ja huvi tekitanud. Üks neist on „Rändav bioklass“, mille eesmärk on populariseerida 10.–12. klassi õpilaste seas loodusteadusi.

Projekti käigus sõidab mobiilne labor mööda Eestit ning külastab koole. Õpilastele tutvustatakse tänapäevaseid DNA analüüsi meetodeid ja nad saavad võimaluse töötada kaasaegse laboriaparatuuriga. Tehakse katseid, peetakse loenguid ning räägitakse eluteaduste valdkonda kuuluvate teadusharude saavutustest.

Projekt sai Eestis alguse 2013. aastal ja sellest alates on mobiilne klass rännanud mööda Eestimaad juba ligi 75 000 kilomeetrit. Tegu on Tartu Ülikooli ja ettevõtte Thermo Fisher Scientific koostööprojektiga. Thermo Fisher Scientific avas esimese rändava bioklassi aastal 2011 Leedus ning hiljem laiendati projekti ka Eestisse ja Lätti.

Selleks, et rändav bioklass kooli jõuaks, lepivad üliõpilasest koordinaator ja instituudi laborant kooliga külastuse kokku ning panevad bioklassi väljasõiduks valmis. Kuna üliõpilased vahetuvad, õpetab eelmine koordinaator järgmise välja, sest teadmiste järjepidevus on väga oluline. Rändav bioklass püüab jõuda kõikidesse külastusest huvitatud koolidesse üle Eesti, eriti suurlinnadest kaugemates piirkondades, kus koostöö ülikoolidega paratamatult nii tihe ei ole.

Koolilapsed tuuakse ülikooli laboritesse

Molekulaar- ja rakubioloogia instituudis toimub igal kevadel teinegi suurem üliõpilaste ja koolide koostööprojekt: geneetika õppepäevad. Praegu Viljandimaal töötava õpetaja ja instituudi vilistlase Mari Järve algatatud ettevõtmine toob erinevalt rändavast bioklassist õpilased kogu Eestist Tartusse, ülikooli laboritesse, et teha põnevaid katseid. Igal õppeaastal külastab kahe nädala jooksul instituudi laboreid ligi 240 õpilast.

Kooli bioloogiatundides ei ole keerulisi katseid võimalik teha, kuid õppepäevad laboris aitavad koolis õpitut selgemaks saada. Ka ülikoolil on omad huvid: kohapeal tehtud praktikumide kaudu püütakse gümnasistides äratada huvi geneetika vastu, teha bioteaduste erialad tuttavamaks ning rõhutada teaduse olulisust ühiskonnas. Terve päev laboritööd ülikoolis võib osutuda nii mõnegi gümnasisti jaoks esimeseks võimaluseks saada rohkem teada ülikoolis õppimisest ja elust Tartus. Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi noorte juhendajate käest, kel ülikoolis käimas teine või kolmas õppeaasta, võib nende teemade kohta julgesti küsida.

Bioteaduste vastu on koolides suur huvi

Terve hulk koole ootab võimalust oma õpilasi õppepäevadele saata; koroona-aegne isolatsioon pikendas järjekorda veelgi. Õpetajate usaldus on suur, sest korraldajad on aastatega saavutanud vilumuse ja professionaalsuse. „Väga oluline on õpetaja aktiivsus, sest lapsed pääsevad sellistesse projektidesse siiski tänu õpetaja huvile,“ rõhutab rändava bioklassi koordinaator Katariina Kordemets.

Mida annavad õpilasprojektid aga noortele üliõpilastest juhendajatele? Enesekindlust, oskust arvestada sihtrühmaga, avaliku esinemise oskust, enesekehtestamise kunsti võõra klassitäie õpilaste ees, loetlevad juhendajad. Bakalaureuseõppe üliõpilane Agnes Vaht, kes koordineerib geneetika õppepäevi 2022/2023. õppeaastal, ütleb, et varem ei olnud tal plaani õpetajaks hakata, kuid tal tänu õpilasprojektidele on see mõte tekkinud.

„Käin koolides ja näen, et ma reaalselt saan midagi muuta. Kui näed, millise entusiasmiga noored tunnis töötavad, annab see ka endale juhendajana hea tunde. Õpetaja amet annab palju tagasi,“ lisab Marcella Laura Polverino, rändava bioklassi üliõpilasest juhendaja.

Ehk ongi just tudengitele pakutav koolis õpetamise kogemus see, mis aitab üle saada kroonilisest loodus- ja täppisteaduste õpetajate puudusest?

Koolil on mõistlik teha koostööd ülikooliga

Molekulaar- ja rakubioloogia instituut teeb koolidega koostööd mitmel muulgi moel. Instituudi üliõpilased käivad ülikooli teaduskooli egiidi all koolides bioloogialoenguid pidamas. Juba mitukümmend aastat on instituudi töötajate ja kraadiõppurite kaasabil ette valmistatud riiklikku bioloogiaolümpiaadi ning rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil osalevat Eesti võistkonda. Koolide õpilasgrupid käivad instituudiga tutvumas, instituut annab koolipraktikumi jaoks laenuks mõne laboriseadme või tellivad koolid instituudilt terve suunapraktikumi, näiteks ensümoloogia töötoa. Koolitunde saab huvitavamaks muuta mitut moodi ning instituut ja Bioteaduste Üliõpilaste Selts on koostööks alati valmis.

Molekulaarse biotehnoloogia professor Ants Kurg, kes on projekti üldkoordinaator, ütleb, et koolidele käib teaduslabori sisseseade soetamine kaugelt üle jõu, ning sellel pole ka mõtet, sest tegevust oleks sellisel laboril võib-olla vaid paar-kolm nädalat aastas. Lihtsam ja mõistlikum on teha koostööd ülikooliga, kus laborid, juhendajad ja ka õpilastele kohane töötoa formaat on olemas.

Projekte on läbi aastate toetanud Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Archimedes, Eesti Teadusagentuur, Tartu Ülikool, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, biotehnoloogia ettevõtted Thermo Fisher Scientific Baltics, Bioatlas OÜ, Solis BioDyne OÜ jpt.